Kõlapael- kui ma seda nimetust kuulsin, ei osanud ma arvatagi, et see tuleb sellest, et kõladeks nimetatakse pisikest puust ruudukujulisi lihvitud nurkadega plaate, mille igas nurgas on auk.
Tunnis aga sain sellest teada ja siis antigi igale ühele neli kõla, mille me pidime ära nummerdama ja iga augu ka. Siis Liis seletas meile, kuidas mustrit joonistada. See tuli paberile teha ja vastavalt sellele, kas lõng jookseb kõla eest või tagant ja mis värvi lõng parasjagu on, tekibki muster.
Minul tuli selline klassikaline, musta ja valgega ja sugugi mitte eriline muster, aga olenemata sellest oli see väga lahe.
Nüüd natuke tööprotsessist ka. Alguses tundus see midagi väga keerulist ja arusaamatut. Nimelt pidime kokku 16 ühepikkust lõngajuppi lõikama ja need vastavalt joonistatud mustrile kõladest läbi panema. Siis pidime mõlemasse otsa sõlmed tegema ja ühe otsa laua külge kinni siduma. Teine ots aga tooli külge(osad meist pidid lausa enda külge siduma), et lõngad jääksid pingule. Siis pidi jälgima, et kas kõlade augud(Et kõik neli ühte asuvad ühel kohal jn kõikide numbritega) Kui see oli tehtud, tuli võtta eelnevalt väike keritud linane niit. Siis tuli aga asja kallale asuda. Nimelt pidi selle niidi sealt läbi panema ja siis kõiki kõlasid korraga ühes suunas keerata ja neid natuke üles-alla sudida, et see vahe ilus tuleks. Ja nii lihtne see oligi!
Mulle see isiklikult väga meeldis ja ma võtsin kõlad kojugi kaasa, et veel teha.. Kodus tegin endale ühe käepaela moodi asja. See oli neist õpitud töövõtetest minu lemmik!
Kahjuks antud hetkel pilte lisada ei saa, kuid üritan seda varsti teha, kuna ainult sellest kirjutisest on ilmselgelt liiga raske(võib öelda ka, et võimatu) midagi aru saada.
No comments:
Post a Comment