Tunnist, mil me kedervarrega tutvust tegime, on juba üpris kaua aega möödas, kuid ma pole siiani suutnud end kokku võtta ja siia sellest kirjutada. Nüüd üritan end kokku võtta ja selle siia kirja panna.
Sel päeval toimusid tunnid tööõpetuse klassis, kus ootasid meid ees meie juhendajad ja kotid, mille sees olid erinevad villad ja kedervarred. Kõigepealt räägiti meile kedervarre ajaloost ja saime tutvuda mitmesuguste villadega(sh. koera, jänese jpt) Väga lahe oli neid omavahel võrrelda.
Siis jagati igaleühele kedervars...No alguses tundus see tõesõna selline asi, mis tundus nii keeruline kuidagi.
Alustuseks saime kõige raskema villa, millega teha, ehk kraasimata lambavilla.
Töö nägi siis välja selline, et pidime villast pikema riba ühendama juba kedervarre küljes oleva nööriga ja siis selle konksu tagant läbi panema ja ketrama ehk seda keerutama hakkama. Koguaeg villa järele andes ja seda ühte pidi keerutades.
Esimene lõng tuli selline paks ja tupsukestega seal keskel. See pooleks ei läinud.
Teiseks saime siis juba töödeldud lambavilla, millega oli palju kergem teha, lõng tuli tunduvalt ühtlasem. Kuid see läks ka kergemini katki, kuna kiud jooksid ühes suunas ilusti ja kui liiga vähe järgi anda, siis see juhtus minul üpris tihti katki minema. Kuid selles töös pole hullu, kui selline asi juhtub, kuna seda kõike on väga lihtne omavahel taas ühendada.
Kolmandaks saime juba valmis peenikese, tööstuslikult tehtud villa... Sellel oli veel isegi oma nimetus, heie kui ma nüüd ei eksi. Sellega tegime kaks erinevat lõngajuppi ja pärast ühendasime need omavahel ära, keerutades neid teistpidi.
Väga huvitav kogemus ja see pani taaskord mõtlema, kui palju pidid naised vaeva nägema, et saaks teha nt. kampsuni jaoks lõnga...
Seda kõike on kirjutates nii raske seletada, kuid meie, kes olime tunnis olnud, pidime seda seletada neile, kes puudusid ja saime ilmselt oma tööga hästi hakkama, kuna raskusi ei tekkinud.
No comments:
Post a Comment